Eripedagoogide nimetus on aja jooksul muutunud, kuid erapedagoogid pole me kunagi olnud (mõnikord harva kiputakse meile nii ütlema). Üks kurioosne lugu selle mõistega – ülikooliõpingute algusaastatel küsis üks minuealine naisterahvas mult, mis erivajadusega inimesed eripedagoogikat õpivad. Teadmatust võib veelgi olla, millele püüan veidi selgust luua.
Eripedagoogiks õpitakse ülikoolis viis aastat, õpingud on tihedalt põimitud lisaks pedagoogikale ka psühholoogia, logopeedia, keeleteaduse ja meditsiiniga. Eripedagoog on tugispetsialist, kes on spetsialiseerunud erisustega, sh õpiraskustega laste toetamisele.
Mida teab?
Tema valdkonnaks on laste tunnetustegevuse ehk tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise mõistmine ja arendamine. Need protsessid on olulised ümbritseva maailma tunnetamisele, sh akadeemiliste oskuste omandamise aluseks. Lisaks tunnetustegevusele teab eripedagoog hästi, mida on vaja teada ja osata, et olla edukaks lugeja, kirjutaja ja arvutaja. Eripedagoogil on eriteadmised, kuidas õpikeskkonda kohandada, jagada suuremad oskused väiksemateks osaoskusteks, valida, kohandada ja luua õppematerjale jne.
Mida teeb?
Kui lapsel on aga nende oskuste omandamise ja rakendamisega raskusi, siis eripedagoog märkab ja analüüsib lapse vigu. Ta otsib üles selle lünga või väärarusaama ning annab ka tööriistad selle ületamiseks. See võimaldab lapsele pakkuda jõukohast õpet. Õpet, mis poleks liiga lihtne ega ka liiga raske. Täpselt paras raskusaste, et laps kogeks eduelamust ning oleks motiveeritud. Mõnikord tähendab see näiteks abivahendite kasutamist, kohandatud õppeülesandeid ja vähendatud tööülesandeid. Seejuures jälgib eripedagoog ka lapse õpioskuseid, näiteks kas ja kuidas laps abi küsib, infot leiab või seda analüüsib.
Kuidas mõtleb?
Eripedagoogilise mõtteviisi kohaselt on vaja kohandada õpikeskkonda vastavalt lapse vajadustele. Seejuures aga on oluline arendada lapse tunnetustegevust, kõneloomet ja -mõistmist, õpistrateegiaid ning akadeemilisi oskusi. Eripedagoog loob soodsa õpikeskkonna arenguks, väärtustades seejuures mitmekesisust, koostööd ning igaühe eripära.
Millal pöörduda?
Peamised põhjused, millal pöörduda:
- laps eksib lugemisel ja/või kirjutamisel, oskused arenevad aeglaselt;
- laps teeb palju õigekirjavigu (nt jätab ära tähti, käekiri on raskesti loetav);
- tal on keeruline jutustada, luua sidusat ja terviklikku teksti;
- laps ei mõista loetud või kuuldud teksti;
- esinevad raskused ülesannetest arusaamisel, meelde jätmisel ja sooritamisel;
- lapsel on arvutamisraskused, eksib peast arvutamisel ja ei rakenda algoritmi;
- lapse tähelepanu on hajuv, õpitu ei jää meelde või kasutab ebaefektiivseid õpivõtteid.
Seega eripedagoog arendab kognitiivseid, lugemis- ja kirjutamisoskust, matemaatilisi oskusi, õpioskusi ja aitab omandada ainealaseid teadmisi.
Kui tunned, et Sinu laps vajaks neis teemades abi, siis võta minuga julgelt ühendust. Koos on lihtsam! 🙂
*Kirjelduses lähtusin ennekõike kooliealiste lastega tegeleva eripedagoogi vaatevinklist.
Huvi korral loe lähemalt veel siit https://opleht.ee/2018/06/miks-on-lasteaeda-ja-kooli-vaja-eripedagoogi/
ja siit https://opleht.ee/2015/03/eripedagoogika-ja-logopeedia-ei-midagi-tavalist/